Mann-sliht
Kamus Anglo-Saxon Old English Bosworth & Toller - mann-sliht
Menurut Kamus Old English:
-slieht, -slæht, sleht, es;
- mann-sliht
- m. Manslaughter, homicide, murder :-- Ða heáfodleahtras sind, mansliht ..., Homl. Th. ii. 592, 4. Ðonne mæg hé beón orsorg ðæs monnslihtes (monnsliehtes. Hatt. MS.) reus perpetrati homicidii non tenetur, Past. 21, 7; Swt. 166, 20. Manslehtes beteón, L. A. G. 3; Th. i. 154, 5. Be monslihte (monnslyhte, MS. H.), L. In. 34; Th. i. 122, 15: L. Edm. E. 3; Th. i. 246, 1: L. Edm. S. 1; Th. i. 248, 1. Be ðám monnum ðe heora wǽpna tó monslyhte lǽnaþ. Gif hwá his wǽpnes óðrum onlǽne ðæt hé mon mid ofsleá, L. Alf. pol. 19; Th. i. 74, 1-4. Manslyht gewyrcan to commit murder, Mk. Skt. 15, 7. Héðenra manna hergung ádiligode Godes cyrican þurh reáflác and mansleht. Chr. 793; Erl. 59, 12. Manslæht, Confess. Peccat. Ðis synt ða ídelnyssa ðisse worlde ... manslehtas (homicidia), L. Ecg. P. i. 8; Th. ii. 174, 34: Wulfst. 164, 4. Ðǽr wǽron swá micle monslihtas on ǽgðere healfe ðæt hié mon bebyrgan ne mehte inhumatas strages reliquit, Ors. 4, 6; Swt. 176, 30. Ungetíma ǽgder ge on monslehtum ge on hungre, 1, 11; Swt. 50, 19: Chr. 994; Erl. 133, 18. [Laym. monslæht: A. R. mon-sleiht: Gen. and Ex. man-slagt: O. Sax. man-slahta: O. Frs. mon-slachta: O. H. Ger. man-slaht.] mann-sliht