Ádlig

Bosworth & Toller Anglo-Saxon Old English Dictionary - ádlig

According to the Old English Dictionary:

(

ádlig
dele ádlíc and addle). Add:--Ðý lǽs ðe án ádlig sceáp ealle heorde besmíte, R. Ben. 53, 4. Mín ádlige cneów is yfele gehæfd, Hml. Th. ii. 134, 32. Tácn ádlies magan, Lch. ii. 174, 20. Hé ðonehis ádligum mǽge on ðone múð begeát, Hml. Th. ii. 150, 10. Gesáwon hí hine ádligne, 24, 28. Middaneard ádligne mundum languidum, Hy. S. 34, 24. Lifre ádlige jecur morbidum, 29, 23. Wǽron gehǽlede fela ádlige menn, Hml. S. 20, 114. Unhálra l ádligra languentium, Jn. L. R. 5, 3. Ádligum dǽdum morbidis actibus, R. Ben. I. 12, 9, Ádlige valitudinarios, An. Ox. 4938. Hí settað heora handa ofer ádlige men and him bið tela, Hml. Th. i. 304, 22.

Related words: fót-ádlig. adlig

Back