Þrǽl

Nach dem Altenglischen Wörterbuch:

es;

þrǽl

m. A thrall, slave, servant :-- Ðe yfle ðrael malus servus, Mt. Kmbl. Lind. 24, 48. Allra ðrǽl l esne omnium servus, Mt. Skt. Lind. Rush. 10, 44. Se ðe dóeð synne ðrǽl is synnes, Jn. Skt. Rush. 8, 34. Ne cweðo ic iów ðrǽlas (ðrǽllas, Lind.), for ðon ðrǽl (ðrǽll, Lind.) nát hwæt wyrceð hláford his, 15, 15. Wé witan ðæt þurh Godes gyfe þrǽl wearð tó þegene, and ceorl tó eorle, L. Eth. vii. 21; Th. i. 334, 8. Ðeáh þrǽla hwylc hláforde æthleápe and of cristendóme tó wícinge weorðe, and hit æfter ðam eft geweorðe, ðæt wǽpngewrixl weorðe gemǽne þegene and þrǽle, gyf þrǽl ðæne þegen fullíce áfylle, licge ǽgylde ealre his mǽgðe; and gyf se þegen ðæne þrǽl, ðe hé ǽr áhte, fullíce áfylle, gylde þegen-gylde, Wulfst. 162, 5-10. Oft þrǽl ðæne þegen, ðe ær wæs his hláford, cnyt swýðe fæste and wyrcþ him tó þrǽle, 163, 1. Gebéte þrǽl mid his híde, þegn mid .xxx. scillingan, 181, 9. Ðe hláferd ðrǽles ðæs dominus servi illius, Mt. Kmbl. Lind. 24, 50. Ðrǽles (ðrǽlles, Lind.), Lk. Skt. Rush. 12, 46. Ic cuoeðo ðrǽle mínum, Lind. 7, 8. Hé sende óðerne ðrael, Mk. Skt. Lind. 12, 4. Gif Englisc man Deniscne þrǽl ofsleá, gylde hine mid punde, and se Denisca Engliscne eal swá, gif hé hine ofsleá, L. Eth. ii. 5; Th. i. 286, 24. Þrǽlas ne móton habban ðæt hí ágon on ágenan hwílan mid earfeðan gewunnen, Wulfst. 158, 38. Antecristes þrǽlas, 55, 9. Ðonne beó gé ealle þrǽlas tunc eritis omnes servi, Coll. Monast. Th. 29, 25. [From Icel. þræll.] þræl